12. klassi slaidiettekanded 20. sajandi II poole eesti kirjanduse autorite põhjal

Üldine jutt:
Slaidiesitlus koosneb 3 osast:
1) luuletaja elu;
2) luuletaja looming;
3) ühe luulekogu iseseisev analüüs
Esitlus tuleb klassile suuliselt ette kanda 7 minuti jooksul nii, et kõik saaksid teha ka märkmeid ja esitada küsimusi.

Luuletaja elu: Lühike (väga lühike) kokkuvõtte elu olulisematest etappidest.

Luuletaja looming peab sisaldama:
1) põhilisi teemasid, millest luuletaja kirjutab (näiteks isamaaluule, loodusluule) ja stiile (näiteks sürrealism)
2) hinnangut luuletaja keelekasutusele (näiteks kirjutab lihtsas sõnastuses jne.) ja vormikasutusele (vabavärss, sonett jne)
3) ülevaadet ilmunud luulekogudest (ka teemad, millest seal juttu on)
Selle osa materjali saab põhiliselt luulekogude järelsõnadest, Eesti kirjanduse antoloogiast, ajakirjades (Vikerkaar, Keel ja Kirjandus, Looming) ilmunud artiklitest.
Loogiliselt järjestatud tekst tuleb ise kokku panna (mitte tuimalt ümber kirjutada) sellise arvestusega, et ettekandmisel mahuksite ajapiirangusse (niisiis olulised asjad ainult!!!).

Luulekogu analüüs: Loete läbi ühe luuletaja luulekogu ja hakkate ise kirjanduskriitikuks s.t.
1) kirjutate välja teemad, millest luuletaja kirjutab ja toote juurde konkreetsete luuletuste pealkirjad (ja luulekatkendid)
2) hindate luuletaja sõnakasutust (jälle konkreetsed näited juures), kõne-, kõla- ja lausekujundeid
3) analüüsite lähemalt ühte teile enim meeldinud luuletust (millest luuletus räägib, milliseid mõtteid tekitab – see eeldab ka luuletuse väga head ettekandmist klassis).

Ettekanne: Elu ja loomingu ülevaade lühidalt slaidil, lisainfo mõne huvitava fakti kohta võib olla slaidi märkmelehel. Igal juhul tuleb ettekandes põhirõhk panna luulekogu analüüsile, sest siis loete te ette ka luuletaja luuletusi ja kuulajail tekib antud autori loomingust parem pilt.
Vormistus: Slaidile läheb põhiinfo, lisainfo, kirjeldused lisada slaidi märkmelehele.