11. b klassi slaidiesitlus

11. KLASSI SLAIDIESITLUSED 20. SAJANDI EESTI KIRJANIKEST

ÜLESANDE KIRJELDUS:

Jagasin õpilastele kätte juhendid, kuidas ettekannet koostada. 12. klassi õpilastel oli lisaks luulekogu analüüsi osa.

11. klassi slaidiettekanded 20. sajandi I poole eesti kirjanduse autorite põhjal

Koosta slaidiettekanne valitud autori elu ja loomingu põhjal. Töös peab olema kokku vähemalt 6 slaidi. Slaididel peavad olema järgmised elemendid ja osad:

1. Tiitelleht, mis sisaldab kirjanduse autori ja töö autori nime ning töö koostamise aega, kohta,

2. Kirjaniku foto, eluaastad, 5-10 lühifakti elust,

3. Kirjanduse põhiliikide (lüürika, eepika, dramaatika) kaupa välja toodud kirjaniku teosed,

4. Luuletajatel lisada 2 tuntumat või huvitavamat luuletust, proosa- ja näitekirjanduse autoreil lisada üks katkend mõne kriitiku artiklist. Kui autor on kõigis liikides kirjutanud, siis nii luuletus kui artikkel,

5. Viimasel slaidil peavad olema viited kasutatud internetilehekülgedele.

Valida on järgmiste autorite vahel: Johannes Aavik, Hendrik Adamson, Artur Adson, August Alle, Betti Alver, Johannes Vares-Barbarus, Ernst Enno, August Gailit, Anna Haava, Erni Hiir, Karl August Hindrey (Hoia Ronk), Eduard Hubel (Mait Metsanurk), Bernard Kangro, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Oskar Luts, Uku Masing, Kersti Merilaas, Ants Oras, Jaan Oks, Mart Raud, Hugo Rausepp, Villem Grünthal-Ridala, Richard Roht, August Sang, Johannes Semper, Gustav Suits, Juhan Sütiste, Heiti Talvik, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under, Peet Vallak, Paul Viiding,Henrik Visnapuu.

Slaidiettekanne koostatakse kooli arvutiklassis või kodus, kõik slaidiesitlused kantakse ette autori enda poolt ja on hindelised. Klassis valitakse välja parimad ettekanded.

PROTSESSI KIRJELDUS:

11. klassi õpilastega oleme ühe tunni kooli arvutiklassis, tuletame meelde slaidiprogrammi kasutamise põhimõtted. Seejärel on õpilasel aega materjali kokkuotsimiseks: 11. klassi õpilasel on aega üks kuu. 11. klassi õpilased ei tutvusta slaidiesitluses pikalt autorite luuletusi, sest nad kirjutavad eraldi luuleanalüüsi töö.

Õpilased saadavad valmis töö õpetaja eposti või toovad mälupulgal. Tähtajaks peavad olema kõik tööd toodud, et esitluste järjekord tunnis oleks tehniliselt lihtsam sättida ja kiirem. Tunnis jõuab kuulata 4-6 ettekannet, kokku umbes kuus ainetundi. Esitlusi näidatakse suurel ekraanil läbi videoprojektori.

MEETODI TULEMUS:

Olen igas gümnaasiumiastme klassis olulist rõhku pannud sellele, et iga õpilane saaks paar korda õppeaastas suulise esinemise kogemuse. Selle meetodi juures on vähemalt neli head külge:
õpilane paneb enda võimetele vastavalt ja juhendi järgi kokku oma nägemuse kirjanikust (materjali on ta ise otsinud),

õpilane kasutab IT-vahendeid (slaidiprogramm, arvuti ja videoprojektori kasutamine),

õpilasel on võimalus suuliselt auditooriumi ees esineda,

kuna ettekanded on erineva kaalu ja raskusastmega, on võimalus end kaasõpilastega võrrelda ja ise areneda.

Väga oluline on see, et tekib õppematerjalide kogu, mille on ette valmistanud õpilased.

11. b klassi luuleprojekt

LUULEANALÜÜS 20. SAJANDI ESIMESE POOLE AUTORITE LOOMINGU PÕHJAL

ÜLESANDE KIRJELDUS:

11. klassi eesti kirjanduse kursusel käsitletakse 20. sajandi esimese poole luulet põhiliselt nelja rühmituse kaudu: Noor-Eesti, Siuru, Tarapita ja Arbujad. Neisse rühmitustesse kuuluvad eesti kirjanduse klassikud, kellest kõigi loomingul eraldi ei ole tundides aega peatuda, sest iga autori looming võimaldaks vähemalt paaritunnist analüüsi. Et anda õpilastele võimalus tutvuda nende autorite loominguga, iseseisvalt analüüsida luulekeelt ja arendada kirjaliku analüüsiva teksti kirjutamisoskust, olen välja töötanud järgmise ülesande, mille kogupikkuseks on umbes kolm kuud.

Esmalt saavad õpilased järgmise tööjuhendi:

11. klassi luuleprojekti kirjeldus

Vali kaasaegse esitaja viie laulusõnad. Kirjuta neist välja teemad (nii terviktekstide kui ka laulu lõikude kaupa); meeleolud (vähemalt 25 erinevat märksõna, samuti nii terviktekstidest kui ka lõikudest, ridadest), mida need väljendavad või Sinus endas tekitavad; ning laulude ideed, mida nendega öeldakse.

Seejärel loe 20. sajandi esimese poole eesti luule autorite loomingut (Noor-Eesti, Siuru, Tarapita, Arbujad) ning leia neist samu teemasid, meeleolusid, ideid, mida leidsid laulusõnadest. Võrdluse tegemiseks kirjuta leitud seosed ja luulekatked/tervikluuletused enda jaoks välja.

Hindelise töö jaoks kirjuta loominguline töö teemal „Ajastu muutub, kas ka inimene?“, kus võrdled tänapäeva popkultuuri tekste luuletajate loomingus leiduvate mõtetega. NB! Näidetena ainult tsitaadid!!

VORMISTUS: töö on vormistatud arvutikirjas Times New Roman 12. fondiga, read ühepikkused, 1,5. reavahega pikkusega vähemalt 5 lehekülge, lisaks on tööl tiitelleht ja kasutatud kirjanduse loetelu (6. ja 7. lehekülg).

Tööjuhend arutatakse läbi ühe ainetunni jooksul, teises tunnis peavad õpilastel kaasas olema kaasaegsed laulusõnad ja tunni jooksul otsitakse neist välja teemad, meeleolud ja ideed. Need märksõnad olemas, hakkavad õpilased iseseisvalt otsima erinevate luuleautorite töödest sarnaseid teemasid, meeleolusid, ideid.

Viimane etapp on väljakirjutuste põhjal analüüsi koostamine teemal „Ajastu muutub, kas ka inimene?“.

Analüüsi võib esitada korrektselt vormistatult väljatrükituna või õpetaja eposti aadressil. Sel õppeaastal panin viimasel moel esitatud tööd üles KG koduleheküljele Merle Rekaya õppematerjalide alla, et mitte printida.

Selle protsessi pikkuseks on umbes kaks kuud, mille jooksul õpetaja tuletab meelde ja kontrollib suuliselt ülesande edenemist.

Kui tööd on esitatud, järgneb nende analüüsimine õpilaste poolt. Iga õpilane leiab oma tööle kaks retsensenti, kes kirjutavad tema tööle retsensiooni järgmiste kriteeriumide alusel:

Retsensiooni kirjutamise juhend 11. klassi luuletööle

1. Retsensiooni kirjutamiseks loe luuletöö läbi ja tuleta meelde, milline oli ülesanne. Siinkohal ka algne tööjuhend:

antud töös vt ülevalt (õpilastel oli see siinkohal veelkord toodud)

2. Sisu analüüs: kirjutaja peab olema analüüsinud 20. sajandi rühmituste liikmete (kontrolli, kas on liige) luule teemasid, meeleolusid ja luuletuste ideid. Esitatud peavad need olema võrdluses kaasaegsete laulusõnadega. Analüüsis peab olema nende põhjal arutelu (kas iga näite järel või kõigi näidete järel ja arutelus seletatakse näidet lahti, räägitakse, mida see tähendab), peab olema järeldus arutelu põhjal. Sisu hinde (sõnaline hinnang: puudulik, rahuldav, hea, suurepärane) paned analüüsitavale tööle nende kriteeriumide alusel ise!!

3. Vormistuse hindamine: teksti font Times New Roman, suurus 12, reavahe 1,5; read ühepikkused (nagu antud tööjuhendis on). Tehnilised vead, mida õpilased võivad teha: kirjavahemärk käib ilma tühikuta sõna külge ja tema järele tuleb tühik, jutumärgid on mõlemalt poolt ilma tühikuteta sõna küljes kinni ja neid kasutatakse tsitaatide puhul. Vormistuse hinde panete järgmiste vigade arvude järgi: mitte ühtegi eksimust – 5, kuni kaks viga – 4, kuni neli viga – 3, üle nelja - ... kehv päev. Vormistuse hinne töö arvestuslike hinde kõrval jooksev hinne.

4. Retsensiooni algus peab oleva efektne, selleks sobib mõni väide, millest läheb liikvele arendus, aga samahästi võib esitada ka selgesõnalise hinnangu arvustatava töö kohta. Enamasti vajab avalöök ühe- või kahelauselist põhjendust, seejärel saab asuda asja juurde.

5. Traditsiooniliselt esitatakse arvustuse esimeses pooles ülevaade, mille põhjal on autor töö koostanud, kirjeldatakse enda arusaama ja muljet tööst.

6. Arvustuse teises pooles asu analüüsi juurde. Ava seosed üldise kultuurikontekstiga, püüa leida, kas autori töö vastab teemale, pealkirjale. Analüüs kasvab üle hinnanguks: kas ja kuipalju pakub töö lugemiselamust?

7. Teise retsensiooni kirjutamiseks võtad teise autori töö ja kirjutad samasuguse retsensiooni.

MEETODI TULEMUS:

Õpilased loevad luulet ja saavad selle üle arutleda, oma arvamuse sõnastada ja lugeda ka kaaslaste põhjendatud (näidetega) arvamusi.

Õpilased õpivad koostama analüüsivat kirjalikku teksti (ka lõpukirjand on analüüsiv tekst).

Õpilastel on võimalus kasutada ja tundma õppida uuenduslikke internetiprogramme.

Seda metoodilist võtet olen kasutanud 2006. aastast alates.

12.b klassi slaidiesitluse ülesanne

http://www.slideshare.net/mirla77/jrgen-rooste-slaidiaesitlus-triinu-lomp

Sellelt aadressilt leiate ühe näite, kuidas oma slaidiesitlust teha ;)

Lisaks: otsigusse pange kirjandus ja teatriteaduse alused. Sealt leiate dokumendi, mille 7 ja 8 peatükk lk 9-14 kajastavad kõne-, kõla- ja lausekujundeid, mida vajate oma luulekogus analüüsis!