11. b klassi slaidiesitlus

11. KLASSI SLAIDIESITLUSED 20. SAJANDI EESTI KIRJANIKEST

ÜLESANDE KIRJELDUS:

Jagasin õpilastele kätte juhendid, kuidas ettekannet koostada. 12. klassi õpilastel oli lisaks luulekogu analüüsi osa.

11. klassi slaidiettekanded 20. sajandi I poole eesti kirjanduse autorite põhjal

Koosta slaidiettekanne valitud autori elu ja loomingu põhjal. Töös peab olema kokku vähemalt 6 slaidi. Slaididel peavad olema järgmised elemendid ja osad:

1. Tiitelleht, mis sisaldab kirjanduse autori ja töö autori nime ning töö koostamise aega, kohta,

2. Kirjaniku foto, eluaastad, 5-10 lühifakti elust,

3. Kirjanduse põhiliikide (lüürika, eepika, dramaatika) kaupa välja toodud kirjaniku teosed,

4. Luuletajatel lisada 2 tuntumat või huvitavamat luuletust, proosa- ja näitekirjanduse autoreil lisada üks katkend mõne kriitiku artiklist. Kui autor on kõigis liikides kirjutanud, siis nii luuletus kui artikkel,

5. Viimasel slaidil peavad olema viited kasutatud internetilehekülgedele.

Valida on järgmiste autorite vahel: Johannes Aavik, Hendrik Adamson, Artur Adson, August Alle, Betti Alver, Johannes Vares-Barbarus, Ernst Enno, August Gailit, Anna Haava, Erni Hiir, Karl August Hindrey (Hoia Ronk), Eduard Hubel (Mait Metsanurk), Bernard Kangro, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Oskar Luts, Uku Masing, Kersti Merilaas, Ants Oras, Jaan Oks, Mart Raud, Hugo Rausepp, Villem Grünthal-Ridala, Richard Roht, August Sang, Johannes Semper, Gustav Suits, Juhan Sütiste, Heiti Talvik, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under, Peet Vallak, Paul Viiding,Henrik Visnapuu.

Slaidiettekanne koostatakse kooli arvutiklassis või kodus, kõik slaidiesitlused kantakse ette autori enda poolt ja on hindelised. Klassis valitakse välja parimad ettekanded.

PROTSESSI KIRJELDUS:

11. klassi õpilastega oleme ühe tunni kooli arvutiklassis, tuletame meelde slaidiprogrammi kasutamise põhimõtted. Seejärel on õpilasel aega materjali kokkuotsimiseks: 11. klassi õpilasel on aega üks kuu. 11. klassi õpilased ei tutvusta slaidiesitluses pikalt autorite luuletusi, sest nad kirjutavad eraldi luuleanalüüsi töö.

Õpilased saadavad valmis töö õpetaja eposti või toovad mälupulgal. Tähtajaks peavad olema kõik tööd toodud, et esitluste järjekord tunnis oleks tehniliselt lihtsam sättida ja kiirem. Tunnis jõuab kuulata 4-6 ettekannet, kokku umbes kuus ainetundi. Esitlusi näidatakse suurel ekraanil läbi videoprojektori.

MEETODI TULEMUS:

Olen igas gümnaasiumiastme klassis olulist rõhku pannud sellele, et iga õpilane saaks paar korda õppeaastas suulise esinemise kogemuse. Selle meetodi juures on vähemalt neli head külge:
õpilane paneb enda võimetele vastavalt ja juhendi järgi kokku oma nägemuse kirjanikust (materjali on ta ise otsinud),

õpilane kasutab IT-vahendeid (slaidiprogramm, arvuti ja videoprojektori kasutamine),

õpilasel on võimalus suuliselt auditooriumi ees esineda,

kuna ettekanded on erineva kaalu ja raskusastmega, on võimalus end kaasõpilastega võrrelda ja ise areneda.

Väga oluline on see, et tekib õppematerjalide kogu, mille on ette valmistanud õpilased.